New York-ja ongi maailmal ring peal!!! (22.05.2007)

Nonii, nüüd siis ongi maailmal ring peal, oleme tagasi U.S.As, täna hommikul kell 6 ajasin end üles, et minna üles dekile ja vaadata New Yorki jõudmist, ilus oli! Manhattan ja Statue of Liberty ja teadmine, et World Cruise on läbi.
Viimane segment oli 2 nädalat pikk, algas Portugalist, Lissabonist, vahepeal peatusime Gibralataris, Marokos, Madeiral, Azooridel, Bermudal ja täna oleme siis New Yorkis. Enamuse eelmisest segmendist veetsime merel, seega on üsna kapsas olla, teadmine, et tunni aja pärast hakkame väikeste vahepeatuistega Bostonis ja Kanadas Euroopa poole tagasi tulema ei ole tegelikult üldse värskendav,sest 14st päevast 8-9 üsna kõigutaval Atlandi ookeanil veeta väsitab kuradima ära. Seekord on veel see jama, et läheme ajas 14 päeva jooksul 5 tundi edasi, mitte tagasi. Värskendav on aga see, et üle 4 ja poole kuu on peaaegu kõik reisijad uued ja seega on teine õhkkond, vanadest hakkaski juba väga kõrini saama, kuigi peab mainima, et viimasel paraadil, kus kapten ja meie reisijatega hüvasti jätsime ja kapten teatas, et enam teenistusse ei tule oli üsna liigutav ja ilus. Täna vahetus kõik, reisijad, üsna palju meeskonnaliikmeid...uus kapten, staff kapten, security officer jne. Ja minul on veel 40 päeva ehk 4 kruiisi teha. Ja nüüd tahaks juba natuke koju tulla küll:).

Natuke siis veel sellest, mis viimasel ajal toimunud on, eelmise segmendi lemmikkohtadeks olid minu jaoks vist Casablanca,kus muud peale suure moshee eriti vaadata ei olnud, aga pean vist islamiusuliseks hakkama, sest ma lihtsalt ei suuda mosheedest eemal olla...kuidagi rahustav on neis kõndida. Muidu polnud Casablancas suurt miskit, kuum ja kahtlane koht. Madeira ja Azoorid meenutasid väikselt elu Kanaaridel ja Bermuuda on pisike saar, kus on ilusad rannad(meil sadas 2 päeva kerget vihma ja rannasooja ei olnud) , enamasti rikaste inimeste majad, mis on kõik kas roosad erkrohelised või miskit muud erksat värvi. Bermuudas olime tegelikult terve öö, nii et käisime väljas ka ja päris lahe oli, aga samas kui oleks valida, siis sinna puhkama küll ei viiciks minna, lihtsalt polnud seda meeleolu ja olustikku mis mõnedes teistes kohtades.

Spa elu on ikka üsna endine, team on peaaegu täielikult vahetunud, manager on veits häiriv, sest aeg-ajalt(tegelikult üsna tihti) tundub, et tal oma tööst suurt aimu ei ole ja ta stressab liiga palju, aga muidu on kõik asjad ilusti käpa all ja probleeme ei ole.

Ei oskagi miskit muud praegu kirjutada, paljud on küsinud, et miks ma enam ei kirjuta eriti, aga lihtsalt ei ole olnud aega ja väga suurt motivatsiooni ka, sest Euroopa on üsna kodu sarnane ja ei ole nii nii palju väga eredaid elamusi. Ja pealegi olen juba varsti kodus, siis saab pikemalt pajatada, juba nii väga ootan mõnusaid suviseid grilliõhtuid!

Pilte ei saa jätkuvalt üles panna, mul on kahtlane kartus, et äkki on mu blogi aht juba liiga suur ja sellepärast ei saagi...või võib-olla on asi milleski muus, ei tea....oki-doki aitab jutust, vaja nats netis ringi uidata, pole enam kes teab kui kaua surfanud.tsau tsau.

Euroopa (28.04-08.05 2007)

Nonii nüüd pole ma küll juba tükk aega sõnakestki siia blogisse kirja pannud. Ei teagi miks, pole nagu kirjutamise tunnet tulnud…aga nüüd siis võtan lühidalt Euroopa segmendi kokku. World Cruisi eelviimane segment algas Egiptusest Aleksandriast 28. aprillil ja lõppes 8. mail Lissabonis Portugalis. Palju ilusaid kohti ja mõnusaid lõunaid veini ja itaalia köögiga, aga samas mitte midagi väga erinevat…kõik oli tuttav ja kodune.

Egiptuses peatusime päris mitu korda, Aleksandria on lihtsalt suur linn, üsna räpane ja mitte midagi erilist seal ei olnud. Püramiidide juurde mina eo läinud, sest olin tööl. Üks päev käisin Sharm El Sheikis ja sinna ka tagasi minna ei tahaks, kui siis ainult sukelduma või snorgeldama, kuna see pidi Punases meres igati ilus olema. Muidu oli Sharm el Sheik minu jaoks täiesti näotu kõrbesse ehitatud kuurortlinn ilma erilise omapära ega näota. Kindlasti on seal ka väga ilusaid kohti, aga üldmulje jäi väga mage.

Egiptusest suundusime edasi Kreekasse, sadamalinnaks oli Katakolon. Sealt umbes poole tunni autosõidu kaugusel oli Olümpia küla ja esimeste olümpiamängude toimumise paik. Telekast on seda kohta palju näidatud, valged sambad ja kruusateelised rajad, tavaliselt süüdatakse seal olümpiatuli, mis siis edasi mööda maailam käesolevasse olümpialinna rändab. Hiljem sõime sadamalinnas suurepärast kreeka toitu. Tellisime igasugu erinevaid asju….tagazaki ja nagazaki jne juustu, kreeka veini, kaheksajalgu ja krteeka salatit. Lõpuks oli kõht nii täis, et ma tõsiselt mõtlesin et paha on olla. Üldiselt jättis kreeka väga väga hea mulje ja hirmsasti tahaks tagasi minna ja rohkem näha.

Kreeka seljataga suundusime Itaaliasse, kus kõigepealt peatusime Taorminas Sitsiilias, väga ilus koht, siis Napolis, kuna ilma tõttu ei saanud Capri saarele ligi ja siis edasi juba Sardinias, mis on justkui vahemere St Barth´s. Väga pisike, ja shikk ja kallis. Kogu linnakeses oli umbes 20 poodi(Prada, Luis Vuitton, Versache, Dior jne). Kallis ja igav koht, kui oleks oma jaht ja maja seal, siis ehk oleks huvitav. Segment lõppes kahe päevaga Lissabonis, mis oli üle ootuste ilus ja samaaegselt nii modernne kui ka ajalooline. Vääga ilus vanalinn ja samas ka modernne Vasco de Cama keskus mis 98 aasta EXPO jaoks ehitati. Lissabonist oli super kahju lahkuda.