Overnight Peruus, Limas

Pole juba tükk aega midagi uut kirjutanud, aga nüüd siis tagant järgi. Eelmisel nädalal olime ühe öö Peruus, sadamalinnas nimega Callao. Lima, mis on Peruu pealinn oli umbes poole tunni taksosõidukaugusel. Kuna oliem Paruus kaks pikka päeva, siis jõudsin nii linna kui ka õhtul välja. Nüüd siis asjadest järjekorras ja veits lähemalt. Üldiselt on Peruu üsna vaene ja mitte väga turvaline koht. Callao ei olnud just eriline vaatamisväärsus, aga Lima see eest ilus. Peale tööpäeva kogusime rahva kokku ja umbes kell 11 õhtul läksime taksodega Mira Florese linnaosasse, mis on Lima üks arenenumaid ja ilusamaid linnaosi. Calle de las Picsas( loodan et kirjutasin õigesti) on peatänav, mis on täis restorane, bubisid, baare ja inimesi. Loomulikult läks hiiglaslik grupp inimesi laiali ja lõpuks jäime: mina, Anna, Donna, Paolo, Thomas, Simona…ja veel mõned, kelle nimed mul hetkel meelde ei tule. Alguses üritas taksojuht meid mingisse Tequila kluppi sokutada(arvatavasti sõbra baar või miskit), kuid õnneks suutsime ta maha raputada. Paarist rahvast pungil baarist läbikäinud jäime pidama ühte kohta, kus sai tantsida ja veic cuba libret ja pisco sauerit(Peruu alkoholispesialiteet, alkoholiks pisco,millesse segatakse suhkurt, vahustatud muna ja midagi veel.üsna magus aga väga mõnus) juua. Jube palav oli ja väga hispaaniapärane või õigem oleks vist öelda, et lõuna-ameerikalik. Minul tuli igal juhul mitu deja vu hetke Las Palmase aegadest. No siis lõpuks läksime veel teise baari ja seilasime nats veel öises linnas ringi ja lõpuks kell 5 hommikul jõudsime laeva tagasi.
Järgmisel päeval olin kella 3ni vaba ja käisime Ann-Marie ja Donnaga Limaga tutvumas. Arhitektuur oli väga kena. Peaväljaku hooned on enamasti hispaania-prantsusepärases barokk stiilis, kuid on ka India mõjutusi. Kasutatud palju sinist ja roosat värvi. Lima kui linn on aasta-aastalt kasvanud ja praeguseks elab linnas juba 8 miljonit inimest. Kohalik keel on hispaania keel ja ainult inglise keelega eriti hakkama ei saa. Kasutusel on neil küll oma valuuta, aga U.S dollar on igati aktsepteeritav nagu enamikes Kesk-Ameerika riikideski.

Edasi olime kolm päeva merel. Tavaliselt mind merehaigus ei kummita, aga üks päev oli väga imelik. Arvatavasti oli asi rohkem selles, et olin veits liiga unine ja väsinud. Läksin hommikul tööle ja tundsin juba alguses, et juba väsimus on ja koguaeg on külm. Tegin siis parajasti oma kolmandat massaazi kui tundsin, et issakene kui kehv on olla, süda paha justkui oleks merehaige ja käed ja jalad kisuvad nõrgaks. Mõtlesin, et pingutan ikka selle massaazi lõpuni ja siis kobin oma kajutisse ja küll kaks viimast massaazi kellelegi teisele antakse või siis tühistatakse. Aga võta näpust, umbes 15 minutit enne kui oleksin pidanud lõpetama tundsin, et väga kehv on. Ütlesin kliendile, et I´m very sorry, but I feel too dizzy to carry on. I need to go out. Läksin siis välja ja istusin põrandale maha, näost jumala roheline. Kehv sajaga olla, terve ülejäänud päeva magasin ja palavik vist oli ka kergelt. Veel järgmisel päeval võtsin ka üsna rahulikult elu. Arst ütles,e t arvatavasti lihtsalt väsinud ja siis hakkab iga asi külge ja kuna meri oli sel päeval üsna raputav, siis ei suutnud organism lihtsalt vastu panna. Vot sellised lood siis siin…..mul oli esimene kord kui tõesti hakkas halb….