Prantsuse Polüneesia
Moorea13.02. 2007

Täna on üks viimase aja parimaid päevi, sest jõudsime Moorea saarele Prantsuse Polüneesiasse ja kuna ma pole nüüdseks alates Valparaisost maal käinud, siis oli eriti õnnis tunne. Valaparaisos olime 2 nädalat tagasi, seega olen terve vahepealse aja laevas olnud.
Prantsuse Polüneesia on saarestik, mis asub alal, mis on suurem kui Euroopa kontinent. See ei tähenda seda, et saarte kogupindala on nii suur vaid, et saared asuvad nii suurel merealal. Saari on 200 ringis ja enamus on asustamata. Kokku elab saartel 270 000 inimest. Suurim ja enimasustatud on Tahiti.
Täna olime siis Mooreal, mis olevat üks ilusamaid siinkandis ja minu meelest üldse üks ilusamaid kohti, mida eales näinud olen. See on ideaalne paik mesinädalate pidamiseks, rahulik paradiis. Mul oli 4 tundi vaba aega, et saarel ringi uudistada. Esimene asi, mida peale imeilusa vaate märkad on see, et kuradi palav on. Väljas oli 35-40 kraadi sooja pluss niiskus, mis momentaalselt ülekeha higistama paneb. Läksin siis välja Chantali, Robi ja Philipiga. Chantal on meie fitness girl, Philip on Austraaliast ja tema tööks on olla social host, mis tähendab, et ta peab reisijatega lauatennist ja muid mänge mängima ja no igatpidi sotsialiseeruma ja Rob on Kanadast(kõik kanadalased keda siin olen kohanud on superlahedad) ja tegeleb laeval ITga. Võtsime takso tuuri saare ilusaimatesse kohtadesse. Esimene kuhu kindlasti minna tahtsime oli Belvadere, vaatepunkt, mis on üleval mäe tipus ja kust avaneb vaade korraga kahele lahele. Nimelt on see saar südame kujuline ja sealt ülevalt on mõlemale lahesopile üsna hea vaade. Veel sõitsime ringi ja tutvusime ananassiistandusega ja kohalike metsikute lilledega, mis on nii nii ilusad ja värvilised, et tahaks korjata ja koju tuuaJ. Veel käisime Sheretoni hotellis ja rannas ringi. Külastasime hotelli SPAd, mis on sama kompanii oma, mis meie laeva SPA. Seega oli tunne nagu läheks koju. Kreemid värgid samad, aga massaazitoad jube mega ilusad, suured aknad vaatega ookeanile jne.

Ahjaa üks pisiasi veel, taksotuur lõppes autõnnetusega, vastutuli auto ja üks hull prantsuse mutt tahtis meist pideva joone peal samal ajal mööduda. Ei midagi hullu, lihtsalt väike põks ja nats autol külg maas. Taksojuht oli väga vapper ja viis meid siiski õigeks ajaks tagasi...aga sõnasõda oli osaliste vahel tuline.
Moorea on super ilus, aga pärast paari nädalat sealses idüllis hakkaks arvatavasti igav. Eks pildid räägivad iseenda eest...