Name:
Location: Estonia

Saturday, April 28, 2007

Jordaania, Al Aqaba 23.04.07

Jordaania ametlik nimi on Hashemite Kuningriik Jordaania(vähemalt ma arvan, et eesti keeles on niiJ). Piiririikideks on Israel, Süüria, Iraak ja Saudi-Araabia, pealinnaks Amman, mis on ka riigi suurim linn. Meie peatusime Aqaba linnas, mis on riigi sadam, seega väga tähtis. Aqabast välja, sisemaapoole sõites, nägin üle piiri Iisraeli ja Süüriat. Enamik Jordaania elanikke on päritolult araablased(üle poole neist palestiinlased). Araabia keel on riigikeeleks, kuigi laialdaselt räägitakse ka inglise keelt. Umbes 95 % elanikest on Sunni Moslemid. Jordaaniat on läbi ajaloo vallutanud mitmed lähikonna rahvad, sealhulgas roomlased, araablased, ottomanid jne. Iseseisvus kuulutati välja aastal 1946. Hiljem on toimunud sõdu nii palestiinlaste kui Iisraeliga.
Ilm oli väga kuum ja kuiv, väga tolmune, sest ümberringi on igal pool kõrbene ala. Vahepeal kui bussiga sõitsime ütles kohalik giid, et nüüd jäävad paremale poole rohelised väljad, aknast välja vaadates nägin paari murutuusti ja see oli ka kõik:-D. Huvitav on näha,a ag elada ei tahaks küll kunagi, nii kuiv ja kui õhtul koju saabusin, siis olin ülepeakaela tolmune.

Petra (kreeka k. kivi)
Peatusime Jordaanias kaks päeva, peaeesmärgiks oli külastada Petrat, mis on Aqabast umbes 2 tunni autosõidu kaugusel asuv kaljusse raiutud linn, mis asub Surnumerest algavast ja Aqaba lahte suubuvas hiiglasuures orus. Petra on kuulus oma kolossaalsete kivisse raiutud struktuuride poolest. Läänemaailm sai Petrast aimu alles 1812. aastal kui shveitsi maadeavastaja J.L.Burckhardti linna avastas.
Antiik Nabataea pealinn Petra oli kuulus eelkõige kahel põhjusel, esiteks vürtsidega kauplemise ja teiseks väga targa hüdraulika süsteemi poolest (kiviseintesse on raiutud veekanalid, et linna veega varustada) . Petra rajati juba 6 saj e.m.a kuid tugevaks linnaks sai ta 1. sajandil ning oli küll autonoomne, kuid kuulus sel ajal siiski Rooma riigi valdusesse. Miks see surnud linn nii eriline on? Sellepärast, et sinna viiv tee, nimega Siq on looduslik kurviline kilomeetrite pikkune tee kivikaljude vahel. Linna sisenemiseks peab kõndima paar km üsna kitsal teel kõrgete kaljumassiivide vahel. Kaljude vahelised teed on looduslikult tekkinud(kunagi oli see merepõhi) ja kaljud ulatuvad kuni 100 m kõrgusele. Kogu linn ja piirkond asub merepinnast madalamal ja Jordaaniale kuulub ka maakera madalaima punkti tiitel, milleks on Surnumeri(400m merepinnast allpool). Kivide vahel paar km kõndinud, hakkab paistma kivist väljaraiutud sammastega Tempel, mis paneb täiesti ahhetama. Üsna mõistatuslik on kuidas paar tuhat aastat tagasi algsete tööriistadega selliste nikerdustega tempel kivisse raiuti. Edasi kõndides on veel väiksemaid templeid ja linnaväljakuid. 6 tunni matka kaugusel on ka amfiteater, mis samuti kivist välja raiutud ja omal ajal 7000 vaatajat mahutas. Teatrini jõudmiseks meil kahjuks seekord aega ei olnud siiski ära. Petras on filmitud palju filme, tuntuim neist ehk Indiana Jones, mida siin 1980ndatel filmiti.Petra On ka UNESCO maailmapärandite nimekirjas.

Praegu on Petra peamiselt kohalike ja välisturistide huviobjektiks, kuigi peab tunnistama (ei teagi kas kahjuks või õnneks), et riigi asukoha ja poliitilise olukorra tõttu pole hirmsat turistide tulva. Linna peasissepääsu ääres on aga ohtralt kohalikke beduiine ja niisama „ärimehi”, kes väga kõlavalt ja temperamentselt hobusega teekonda läbima kutsuvad. Üks punases särgis tegelane oli täielik Casanova. Tumedad silmad ja juuksed, tumeda hobuse seljas ja siuke karakter et anna olla! Täpselt nagu kuskil filmis! Üldse olen mitu korda kogu reisi jooksul mõelnud, et vanasti kui vaatasin mõnda filmi Indiast või Araabiamaadest, siis vanasti kippusin arvama, et ega tegelikult ikka asjad nii ei ole, eks see kõik ole natuke üle pingutatud, nüüd saan aru, et tegelikult on erinevused kultuuride ja käitumise ja maailmavaadete vahel veelgi suuremad!
Ja sellega seoses tuleb meelde, et meie giid, ei mäletagi täpselt mis ta nimi oli, umbes 30 aastane mees rääkis meile kuidas kohalikud abielud käivad. Taustainformatsiooniks, et välja nägi ta tume nagu nad kõik seal, aga muidu täitsa euroopapärane, kandis teksasid ja särki, mitte traditsioonilist riietust nagu paljud ta kaasmaalased. Enivei sai tema omale naise nagu kõik sealsed mehed. Umbes 30-35 on parim abiellumise aeg meestele ja naistele 20-25. Mehed peavad naise vanematele umbes 10 000-20 000 dollarit maksma ja kui tahad lahutada, siis peab samuti mees maksma. Naise valib põhimõtteliselt välja ema, kes kohtub üsna paljude tüdrukutega. Meie giidi ema kohtus 51 tüdrukuga, enne kui valiku tegi. Vaadatakse üle nii välimus kui käitumine ja muu. Giidi jutu järgi on endal ka ikka natuke sõnaõigust, et kui üks asjaosalistest üldse nõus ei ole, siis jäetakse asi ära ja otsitakse uus, iseasi kuidas asjad reaalselt on. Igatahes viskas Jean-Francois(meie sommelieré) nalja, et kui tahad ilusat naist siis pead kõvasti raha maksma, aga kui ilu tähtis pole võid sama raha eest mitu koledat ka saada. Nagu Araabiamaades kohane võib mehel ka mitu naist olla, catch on aga selles, et neid kõiki peab ülal ka pidama. Jordaanias võivad naised tööl käia aga enamus seda siiski ei tee.
Ja veel üks asi, ratsutasin nats kaameli seljas ka, aga üldse ei meeldinud, liiga kõrge ja ebakindel:-D.






1 Comments:

Blogger Ott said...

Sulle teadmiseks, et kiri teisetpoolt maakera jõuab eestisse ühe kuuga:) Ja teine kuu kulub tänusõnumi kirjutamiseks:) Aga kiri ei kao kuhugi ja võin seda lugeda kasvõi iga päev. Varsti näeb!
Ottoman

2:34 AM  

Post a Comment

Links to this post:

Create a Link

<< Home