Wat Chalongi tempel, Taimaa, Phuket

Phuket (Thailand) 30.03.07

Tänast päeva olen oodanud juba väga kaua. Taimaa on alati tundunud juba jube eksootiline. Tai on Kagu-Aasia kõige homogeensem rahvus, 60 miljonist elanikust 80 protsenti on rahvuselt taid, ülejäänud 20 sisserännanud hiinast, malaisiast, kambodzast jne. Tervelt 95 protsenti elanikkonnast ütleb end olevat Theravada budistid. Terves riigis on väga palju templeid ja munki ringi uitamas.
Meie randumise kohaks oli Phuket, saar, mis on üsna suur ja mandriga silla kaudu ühenduses. Phuket on Tai üks populaarseim reisisihtkoht. Saare rahvastik on umbes 400 000 inimest, „pealinnas” Phuket Townis elab 60 000. Phuket sai 2004. aasta detsembrilõpu taifuunis kannatada, aga inimohvreid väga palju ei olnud. Praeguseks polnud tegelikult kahjustusi enam väga näha, tundub, et nad on ülesehitustöödega üsna edukalt toime tulnud.

Minu päev algas 4 tunnise saare ringreisiga. Käisime Wat Chalongi templis, mis oli väga väga ilus ja koosnes mitmest erinevast hoonest. Kogu kompleksi tähtsaim ehitis on Bot, mille keskmes asub Buddha kuju. Lugesin ja kuulsin natuke ka erinevatest poosidest, milles Buddhasid kujutatakse ja mida need tähendavad.Templihoonetesse sisenedes tuleb võtta jalast kingad ja istuda ei tohi, kujusid puudutada ka ei tohi ja kui näed tai munka, siis naisterahvad neile lähemale kui 5 meetrit minna ei tohi, sest muidu on kogu mungaksolemine rikuitud. Keskmine tai mees on korra elus mungakloostris, tavaliselt teevad nad seda peale kooli lõpetamist ja enne abiellumist. Kui ma õigesti mäletan, siis on mungal 287 reeglit mida jälgida, mõned neist on meie jaoks üsna totrad. Näiteks peavad nad (tai mehed) tualetis pissima nagu naised, sest siis ei teki heli….see oli nimetatuist minu mõistusele üsna naljakas. Loomulikult on ka väga üllaid ja häid põhimõtteid palju. Veel on budistide templite juures üsna palju koeri ringi hulkumas, nimelt tuuakse äraeksinud või mahajäetud koerad templisse. Seega näebki neid kuuma päikese käes templi kõraval külmal marmorpõrandal peesitamas. Aga üldiselt on buddistide templid väga ilusad, väljastpoolt ilusamad kui seest.
Õhtupoolikul võtsin takso ja sõitsin Phuket Town´i , kuulujuttude järgi pidi hea ja odav olema, sest nagu isegi teate on ju kõik eestimaalgi müüdav made in Thailand või Sri-Lanka või China. No läksin siis supersõbraliku ja meeletult häiriva taiaktsendiga inglise keelt rääkiva tüübiga linna ja plaanisin natuke ringi vaadata. Selle aktsendi kohta nii palju, et nad panevad iga lause järele mingi silbi, mis eesti keeles kõlaks umbes: And now Ladies and Gents we are arriving to the Wat Chalong temple ha-ha-ha. Ja see silp tuleb neil kuskilt kurgust ja hakkab peale natukest aega väga väga häirima:-D. Enivei ostsin paar suveniiri, aga nagu arvata oligi polnud riiete kvaliteet just suurem asi, nii et selle peale seekord raha ei raisanud. Veel niipalju, et teadatundud tai massaazi ma seekord kahjuks või õnneks proovida ei jõudnudki. Anna läks ja ütles, et nii jube vastik oli, nii valus et ta pidi otsad andma ja et tädi väänas ta põlve väga valusasti. See põlv valutas tal veel nädala ega järgemööda. Soiinne traditsioon on, et massaazioskused pärandatakse põlvest põlve edasi, seega teavad nad võtteid, aga kui paljudel neist ka teadmisi on pole mul õrna aimugi.
Ja veel üks väga tähtis asi, siit 25 km kaugusel asub Phi Phi saar, kus filmiti film nimega The Beach(Leonardo DiCaprio peaosas) ja see kuidas nad mandrilt saarele ujusid oli filmitud siinsamas Phuketis. Paradiisisaar, mis filmis näha on on just siinsamas. Üldse on Taimaa üsna lahe koht. Juba uurisin, et kui palju siia lendamine maksaks, sest plaanin kunagi omal käel kõvasti rohkem ringi reisida.