AUSTRAALIA

Melbourne 09.03 2007

4 üsna kõigutavat päeva merel üle elatud jõudsime lõpuks Kodus ja Võõrsil sünnimaale. Tasmaania meri oli meie vastu üldiselt üsna pehme, väljaarvatud viimane päev, kui öösel hästi magada ei saanud, sest veeresin voodi ühest äärest teise ja kui hommikul tööle läksin, siis olid kõik asjad mööda põrandat laiali. Üldiselt on nii, et kui ilmaennustus kehv on, siis peame SPAs kõik kindlustama-tõstma asjad põrandale, igasugused pudelid ja purgid rätikusse ja kraanikaussi. Vaateakendelt väljapanekud alla võtma.
Aga nüüd siis natuke Melbournist. Olin vaba 4 tundi ja kui aus olla, siis selle ajaga saab suurest 3,5 miljoni elanikuga linna ainult natukene nuusutada. Aga enivei olin väga üllatunud, puhas, roheline, modernne…super head hinnad võrreldes Uus-meremaaga, kus on üsna kallis. Arvatavasti on seal kallis sellepärast, et nad ise ei tooda väga palju ja inport ükskõik kust on kauge ja kallis. Aga Melbourn jah, jättis tol hetkel väga hea mulje. Praegu ei ole kahjuks enam sellist vaimustust, kuna eile lahkusime Sydneyst ja Sydney, millest kohe kohe kirjutan on lihtsalt nii ilus!
Mõtlen siin, et kas Melbournis minuga midagi väga erilist ka juhtus, aga ei tulegi nagu praegu ette…midagi huvitavat…mm…see on Austraalia moepealinn(Austraalia on üldse kingamaa…nii palju ilusaid kingi ja üsna odavad), seal on peetud Olümpiamänge. Kui ma ei eksi, siis esimesed Euroopa mandrilt väljas peetud olümpiamängud toimusid Melbournis(vist?).


Sydney 11-13.03 2007

Kuigi olen üsna väsinud mõtlesin et kirjutan kohe-kohe, sest mälestused veel igati värsked ja siinkohal tahaks küll kõiki, kes Sydneys käinud ei ole natuke kadedaks teha:). Siiani on eelnevad 2 päeva kui mitte kõrgpunkt, siis kindlasti parimate elamuste reas möödunud 4 ja poole kuu jooksul.

11. märtsi hommikul ajasin end voodist välja kell 6 hommikul, sest 5.30 jõudsime Sydney sadamavetesse ja kell 6 seilasime juba täiesti linna. Hommikuti sadamatesse jõudmine on alati mega ilus, aga Sydneysse jõudmine maha magada oleks olnud täielik kuritegu. Osad otud siiski ei vaevunud vaatama tulla... Läksime üles 11. dekile, kuhu oli orgunnitud kohvi ja saiakesi ja lihtsalt ahhetasime ja no üritasime seda tunnet fotoaparaati salvestada. Näha eemalt kuidas päike tõuseb ja linn ooperimaja taustal järjest ärkab ja tuledesse läheb oli nii superluks. Siis ma veel ei teadnud, et meie laev „pargib” end ooperimaja ja suure Sydney silla vahele, ehk siis absoluutselt kesklinna. Ooperimaja oli linnulennult ehk 200 meetri kaugusel, kui läbi terminalihoone ja ümber kohvikunurkade jalutada, siis ehk 500 meetri kaugusel. Lihtsalt uskumatu. Suured kruiisilaevad selles sadamas väga ei peatu, sest see on kallis ja suured laevad ei mahu sinna. Igatahes oli väga eriline tunne. Esimesel päeval töötasin, seega sain laevast välja alles õhtul, aga siiski oli naljakas jalutada välisdekil ja nautida miljonivaadet…vasakul ooperimaja, otse ees city, paremal Sydney Bridge ja seljatag lahesopiline Sydney.
Õhtul oli esialgu plaan klubitama minna ja sõitsimegi väikse seltskonnaga Kings Crossi, mis on ööelu kant, jalutasiem veic ringi, tegime paaris pubis moned dringid ja jõudsime otsusele, et tegelikult ei taha seda Sydney ööd kuskil suitsuses baaris või klubis veeta, kuna nad igal pool üsna sarnased kipuvad olema, vaid tahaks hoopis öises kesklinnas ja ooperimaja ümber ringi uidata. Igati õige otsus sai tehtud….jõudsin laeva tagsi kell 4 öösel….
Järgmine päev oli vaba ja läksin kell 9.30 välja linna avastama. Hommikupooliku veetsin Kendraga, kõigepealt käisime väikse jahiga tunniajasel ekskursioonil ja nägime vettmööda erinevaid linnaosi, edasi seadsime sammud Sydney skytoweri (vaatetorni) poole, mis on siinne kõrgeim ehitis-305m kõrge. Passisime sealset vaadet vist oma tunnikese ja kui alla tulime avastasime et kell on alles 2 ja juba on nii palju tehtud-nähtud. Edasi snorgeldasin linnas omaette ringi, vahepeal käisin koraks laeval, sest drill oli. Õhtul külastasin Robiga casinot(minu mänguoskus on 0), seega olin pealtvaataja ja ühesõnaga oli kylastus üsna lühike, sest leppisime kokku, et oleme seal anult niikaua, kui tal 20 dollarit otsas on, õnneks ei võtnud väga kaua aega:). Laeval oli külalistele korraldatud veel üks üllatus, kell 9.45 õhtul oli laeva kõrval ja ooperimaja ees ilutulestik, mida siis enamus reisijaid laevalt vaatasid. Mina ja Rob läksime täpselt veeäärsesse baari vaatega laevale ja ooperimajale ja vaatasime seda ilustulestikku veini juues. Lihtsalt nii chill ja mõnus oli, sellel hetkel ei lugenud küll ükski vastikult igav või raske hetk. Elu oli nii ilus….
Kell 12 öösel olime tagasi laevas ja kell 1 hommikul lahkusime Sydneyst.
Täna olime Newcastleś, mis onlihtsalt väike linn, edasi 2 päeva merel 3 sadamas , 2 merel, Darwin ja siis juba Bali saare poole!

Oeh, loodetavasti suutsin kuidagi oma hämmastuse edasi anda….Pilte on ka, aga pole olnud aega ega mahti ilusaid välja pookida, seeda tuleb sellega veel natuke oodata,sest praegu on vaja minna ja magada ja veel eilse peale mõelda ja sellest tundest nii palju kui võimalik välja imeda. Ahjaa…üks asi veel Aliis kohtas ühes väikses Sydney poes oma paariaastatagust parimat sõpra, kellega kaotas kontakti kuna mõlemad läksid Eestist ära. Kummalgi polnud aimugi, et nad Austraalias on…kui väike võib maailm olla. Ma loodan, et ma kedagi teist Balil või Mumbais kohtan:-D.