India (Cochin, Mormugao, Mumbai)

Tahaks nüüd kuidagi terve rea elamusi kokku võtta. India on nii suur ja nii vastuoluline, et see on lihtsalt uskumatu. Tavaliselt kui tagant järele kirjutan, siis justkui ei ole elamused enam nii eredad, aga India vist ei kustu kunagi, aga nüüd siis järjekorras olulisemast ja huvitavamast.

Cochin (04.04.07, jälle üks aasta vanem:)

Esimene India sadam oli Cochin, paari miljoni elanikuga linn, mis pole India jaoks miski eriline suurlinn: riigis elab nüüdseks üle miljardi inimese ja järelkasvul ei paista lõppu tulevat. See oli tegelikult mu sünnipäev ja kuna päeval töötasin, siis läksime välja õhtul. Võtsime pisikese kolmerattalise takso, mille eest maksime kahepeale 2 tunni eest 4 USA dollarit. Sõitsime linna ja liiklus oli selline, mida ma pole veel kuskil enne näinud, absoluutselt mitte mingeid reegleid ei tundu olevat, liiklusmärke või valgusfoore ka ei ole. Sõiduradu tehakse niipalju kui hetkel vaja tundub olevat ja umbes iga 2 minuti järel on tunne, et nüüd teeme küll avarii, aga ei kõik justkui sujub, kuigi signaalkitamine võib pea valutama panna. Jõudsime siis linna ja plaan oli eesoleva India peo jaoks sari osta. Linnas ringi liikudes on väga väga oluline, et kohalik kaasas oleks, sest muidu vist lihtsalt röövitaks ära ja ausalt öeldes oli üsna friiki tunne. Õhtul olid linnas ainult mehed, ainult üksikud naised uitasid ringi, kõik on väga vaene ja tänavad on räpased ja mustad. Inimesed elavad tänavatel, esimene India päev oli kuidagi vastuoluline ja hirmutav. Aga taksojuht oli tore ja saime sarid ostetud ja superfeik´id india kõrvarõngadJ.

Mormugao

Järgmine koht, kus peatusime oli Gao, mis on indialaste seas elamiseks ebapopulaarne, kuna kliima onm liiga kuum, seega tuntud rohkem kui piirkond välisturistidele. Rannad on seal üsna ilusad ja tundub, et inimestel ka veidike rohkem raha, sest teed on asfalteeritud ja majad justkui mingisuguses paremas korras. Ja kogu keskkond oli kuidagi Cochinist väga erinev, loomulikult üritatakse igal sammul sulle midagi müüa või kerjata, aga see käibki kõige siinse juurde.

Mumbai

Minu parim India kogemus oli kindlasti Mumbai. India suurim linn, kus elab praeguseks 16 miljonit inimest. Olime seal 2 päeva, seega jäi aega ringi vaadata. Esimesel päeval läksime peale tööd Gate of India juurde ja suure hotelli, millle nimi on Taj Mahal ümbruskonnas u. 1km raadiuses on üsna turvaline ja saab omapead liikuda küll. Gate of India on super kift…eriti õhtul pimedas. Kui see armas blogilehekülg laseb, siis katsun siia mõne pildi ka üles seada. Päris õhtul oli plaan välja tantsima minna, meid oli kohalike poolt juba enne ette hoiatatud, et koht kuhu minna on Taj Mahali hotell, läksime siis sealsesse pubisse, aga see ei olnud üldse eriti lahe, sest muss oli liiga aeglane ja inimesed suhteliselt vanad, meie aga tahtsime tantsida. Mina, Anna, Donna ja Aliis. Saime siis teada, et siin lähedal on klubi nimega Prive, ühe kohalikuga tutvust tehtud seadsime sammud 10 minuti kaugusel olevasse Privesse. Arvatavasti oli see tüüp klubi PR, sest saime järjekorrast väga kiiresti mööda, maksime 12 dollarit ja olimegi klubis. Ja WOW kui ilus, väga sheff koht. Poleks arvanud, et Mumbais nii läheb. Nii et olime sattunud sealsesse rikaste noorte maailma. Raske oli uskuda, et 15 minuti kaugusel elavad inimesed tänavatel. Igatahes oli lahe, tantsisime paar tundi ja see oli kohe kindlasti parim klubi kogu world cruisi jooksul. Asjaolu, et sissepääs oli 12 USD tähendas, et see oli kohalikus mõistes väga kallis koht. Nüüd siis aga jutt, mis loodetavasti emmet ja issit väga muretsema ei pane. Klubist laevael tagasi minnes juhtus ka üks väike vahejuhtum. Esialgu veel nii palju, et olime terve õhtu 4kesi, 4 tüdrukut ja kõik, kaasaarvatud India tüübid, kes laeval töötavad ütlesid, et olge alati mitmekesi koos ja ärge linna keskusest kaugemale minge. Läksime siis klubist välja ja kohalik, kes meiega klubis käis hankis meile esimese ettejuhtuva takso(vähemalt nii me arvasime). Istusime sisse ja hakkasime sadama poole sõitma, kuhu minekuks kulus umbes 10 minutit. Sõitsime ja sõitsime kui äkki hakkasime vaatama, et kus kuramuse kohas me oleme ja miks sõit nii kaua aega võtab. Saime aru, et oleme valel teel, kell oli 2 öösel. Rääksime parajasti omavahel, et see on miski jama asi kui meie kõrvale ilmusid 2 noort nolki motikaga, selgelt noored nii umbes 18 aastased. Annal oli aken lahti ja need hakkasid aknast meiega rääkima, me ei teinud väljagi ja panime akna kinni. Siis vahetasid nad paar sõna taksojuhiga, kes järsku auto kinni pidas ja üks kahest tüübist tegi takso ukse lahti ja tahtis end meie kõrvale istuma suruda. Ajasime ta välja ja olime tema peale vihased, järgmiseks saime väga väga pahaseks taksojuhi peale, kes lolli mängis ja järsku enam justkui inglise keelest aru ei saanud. Väitis, et oleme ühe minuti pärast kohal, huvitav kuhu ta meid viia plaanis, sest meie ümber oli kahel pool teed lobudikud, kus inimesed tänavatel elavad, üsna kohutav kant oli. Lõpuks sai taksojuhile vist selgeks, et ega tal muud üle ei jää kui meid laevale viia, pööras auto ringi ja sõitis umbes 10 minutit tagasisuunas ja viis meid õigesse kohta. Astusime välja loomulikult ei maksnud talle midagi. Kõik läks õnnelikult, kuigi nüüd tean kohe kindlalt, et Indias ilma kohalikuta või mõne meheta naljalt kuhugi minna ei tasu. Korraks oli hirm nahas küll! Õhtul pimedas on linn hoopis teistsugune, inimesed magavad tänavatel, 3 lehma, püha looma olid 10 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast lihtsalt keset teed, aga mustust polnud Mumbais nii palju kui eelnevates linnades kus käisin. Emmele issile teadmiseks, et muretseda pole nüüd enam mõtet kuna liigume turvalise Euroopa poole teelJ vahepeal veel ainult rikas Araabia.
Järgmine päev olime minu vaba päev Mumbais. Läksime Donna ja Chantaliga vara hommikul laevast välja, et jõuda võimalikult palju näha. Esimene sihtkoht oli Elephanata Caves(Elephanta koopad), mis asuvad linnast tunni aja praamisõidukaugusel saarel. Elephanta koopad arvatakse olevat kaevatud 5-6 saj p.m.a ja asuvad mäe sees. Ühed esimesed inimehitatud koopad. Sisse minnes jalutaks justkui templisse, igal pool on hiiglama suured sambad ja kujud, natuke meenutavad Egiptuse templeid. 3 tundi Mumbais veedetud päevast oli kindlasti kohe väärt sinna minekut, mis siis et sinna jõudmiseks tuli 39 minutit niiskes kuumuses treppe mööda ronida:-D. Ülejäänud osa päevast veetsime tänaval kaubeldes, hinnad tulevad enamasti 15 dollarilt umbes 4 või 2 dollari peale. Kõigil Indiast ostetud asjadel on naljakas lõhn juures, justkui natuke kopitanud, ei ole vahet, kas ostetud poest või tänavalt. Nii et alati tuleb hiljem tuulutust teha. Sõitsime veel hindu templisse ja kuna oli lihavõtte pühapäev, siis olid kõik kohalikud sarides ja pühi tähistamas, mida oli üsna cool näha. Kuigi peaks mainima, et budistide templid Tais ja ka templid Bali saarel jätsid hoopis sügavama mulje. Päris hilja külastasime veel ühte galeriid ja rippuvat aega, mis oli suur park, kõrgel mäe otsas vaatega linnale. Päeva lõpuks olin täiesti väsinud a super õnnelik, meie truu taksojuht, kellega mitmel korral ennegi ringi olime sõitnud tahtis terve päeva eest meilt kahepeale kokku 7 dollarit, andsime talle 10 ja ta tundus olevat väga õnnelik. Ütles, et kui me veel Indiasse tuleme, siis võiks ta meid jällegi ringi sõidutada. Sellised seiklused siis hämmastavas Indias. Kunagi kui siia tagasi tulen, siis tahaks kindlasti New Dehlisse minna ja ka Agrasse, et näha Taj Mahali. Paljud meie reisijatest olid mitmepäevasel ringreisil, mis kestis 3 päeva, sõitsid ja lendasid palju ja käisid ka Taj Mahali vaatamas, ütlesid, et see oli seda väärt, nii et on milleks tagasi tulla.

India elukommete kohta veel niipalju, et siin laeva pardal on üsna mitu India kutti, kellega üsna okeilt läbi saan, seega olen ka natuke nende elust aimu saanud. Kuigi nad on ise väga läänepärased, siis on perekond neile väga oluline, kastisüsteem on siiani üsna sees ja ka abikaasa valivad suuresti vanemad. Meie baaride manager, 26 aastane India kutt, kes on väga tark ja terve Silversea peale noorim baarimanager on elanud ja õppinud nii Dubais kui Prantsusmaal. Tundub justkui nagu meie. Temal on kokku 3 tüdrukut, üks on laevapardal selleks, et siin elu ilus oleks, teine on see kes talle endale Indiast meeldib ja kolmas on see, kelle talle vanemad valisid. Praegu käisid tal vanemad ja a see valitud tüdruk ükspäev laevas, rääkis et hullult pressivad abielu. Vot sellised lood!