Väikse laeva külaelu

Nüüd siis sellest, mis jubedalt pinda käib. Praegune jõulukruiis on üsna erinev, sest uskuge või mitte, aga meil on üsna palju enam-vähem minuvanuseid reisijaid. Põhjuseks siis see, et jõuludel reisitakse peredega. No enivei sain ühe tüübiga tuttavaks ja saime väga hästi läbi, ta kutsus mind välja paar korda ja kuigi ainult rääkisime ja tegime paar tantsu, siis security loomulikult nägi ja security peaohvitser(kes õnneks ok sõber on) ütles hommikul, et ole väga ettevaatlik reisijatega suhtlemisel. Põhimõtteliselt on nii et ilma luba küsimata saan kliendiga kokku saada ainult 10 dekil väljas. Kui küsin loa baaridessse ja showdele, siis võin igale poole minna, aga kell 1 öösel pean olema läinud. Edasi võib minna üles välja, aga ka seal käin security officer iga natukese aja tagant passimas. Kõik teavad kõike ja kui ma näiteks oleks midagi lubamatut teinud, siis oleks mind arvatavasti siit laevalt minema saadetud. Sellised on siinsed reeglid, igakord kui lähen reisijate alasse, pean panem aselga tööriided, ka siis kui receptionist midagi tooma lähen. Loaga baari või showd vaatama minnes loomulikult võime erariideid kanda. Aga peame ilusad riided selga panema ja selle päeva dress code´i järgime, isegi kui on casual, siis meie kui crew peame ikka midagi korralikku või vähemalt ilusat selga panema.

Juhul kui jään klientide baari 10 minutit kauemaks kui kell 1, siis on kindlalt keegi, kes sellest staff captain´ile teada annab ja saan kirjaliku hoiatuse. Ükspäev oli tubade kontroll, meil ei tohi kajutites süüa olla (väljaarvatud küpsised või kommid või no midagi pakendatut). Elmisel õhtul saime butiigist kellegi käest rummikeeksi ja mul läks täiesti meelest ära, loomulikult jäi see tuppa. Järgmine päev helistas security ja küsis, et Liis, mis see kook teie toas teeb. Ma ei teagi kas saime hoiatuse või pigistati silm kinni. Igatahes kui 3 sellist hoiatust koos on, siis võidakse laevalt minema saata. Nii, et mõnikord on täielikult kopp ees ka.

Tööst ka

Kirjutan siis natuke tööst, kuna emps arvas, et peaksin seda tegema, muidu inimesed arvavad, et ainult lõbutsen ja puhkan siin..hahaaaaa...hea nali küll. Tööpäevad on e ndiselt umbes 13 tundi pikad ja nädalas on poolteist vaba päeva. Lihtsalt arvan, et kirjutada on huvitavam vabadest päevadest...siis juhtub justkui rohkem. Teine asi on see, et kui aus olla, siis lähevad tööpäevad üsna kiirelt mööda ja iga umbes kolme päeva tagant on kas hommikupoolik vaba või miskit taolist. Tööga harjub ja harjub ka sellega, et keskmiselt teen umbes 7 tundi massaazi päevas. Rasketel päevadel 11 tundi ja kergetel võib-olla ainult 5. Mõni üksik päev on selline, kus ainult 3 massaazi. Üldiselt teeme läbi palju muutusi, sest 14. jaanuaril algab ümbermaailmakruiis ja selleks ajaks vahetetakse SPAs mööbel välja, saame uued tööriided, mis on väga teretulnud, sest praegune vorm on lihtsalt naeruväärselt kole. Arvatavasti nimelt tehtud võimalikult mitte atraktiivne, jama on selles, et see pole just teab mis mugav ka. Eelmisel nädalal käis üks naine Steienrist siin ja arvas, et peame siiski massaazi ajal sukki kandma. Õnneks on manager ajudega tüüp ja meil seda ei nõua. Juuksed on endiselt iga päev ühte moodi üleval, meigiga on lood nats leebemad, päris maalitud ei pea olema.Iga kord kui kruiiis lõpeb oleme endiselt SPAs umbes kella 11ni õhtul, aga kuna mul on nüüd iPod, siis kuulan mussi ja koristan 2 tundi üsna hea meelega. Need asjad, mis enne närvi ajasid on lihtsalt üsna tavaliseks muutunud ja neid ei pane enam tähele. Seega, pole siin midagi et ainult pidu ja pillerkaar, lihtsalt oma sissekannetes rõhutan elu ilusamat poolt, sest we´re supposed to look at the brighter side of life.

Jõulukruiis 27.12.06

Hetkel on jõulukruiis täies hoos, kestab kaks nädalat ja praeguseks on siis pool sellest läbi. Kõik on alati rääkinud, et jõulud on jube head laeval,sest saab hästi tip´i ja jube kiire, meil on küll vastupidi. Pole mingit ekstra raha ja tegemist on ka täiesti keskmisel tasemel, mingit hullumaja pole. Üldse võeti laeval jõule üsna rahulikult. SPAs ei olnud meil põhimõtteliselt üldse kaunistusi, sest me ei tohi avalikke ruume ise kaunistada...täielik jama! Isegi päkapikumütse polnud. 24ndal oli mul vaba päev, käisin ekskursioonil, aga sellest hiljem...kõigepealt jõuluõhtust laeval. peale tööd oli õhtusöök, samas sööklas kus alati, aga lihtsalt ilusti lauad kaetud ja väga palju süüa ja juua ja küünlad jne. Sööjad olid ikka töövormides ja ausalt öeldes puudus igasugune tunne, et on jõuluõhtu. Edasi läksime tagasi SPAsse, kus 9kesi oma peo tegime. Jõüulupakkidega oli nii, et igaüks sai 3 inimest, kellele kingi teeb, summas leppisime ka enam-vhem kokku. Seega sai n kolm väga lahedat kingitust. Kui aus olla, siis kõik olid poodides vaeva näinud ja otsinud just õigeid asju. Minu loosipaki tegi Ann- Marie(iirlane, kosmeetik ja massöör), kellega muidu ka väga hästi läbi saan. Teised kingid sain Annalt ja Kendralt ja no Aliisiga vahetasime ka väiksed pakid. No ja mu jõulvana tõi mulle supercooli rannakoti, lõhna, märkmiku, meigivärki ja ma ei teagi mida veel...ahjaa paar ehet ka. No igatahes sai SPAs kõvasti nalja ja jõul näis päris tore ja lõbus. Edasi läksime alla kajutitesse ja hakkasime end crew jõulupeoks valmis panema, see toimus 4. dekil laeva tagaotsas. No me ikka tegime ennast ilusaks ja ootasime täiega. Umbes kell 12 öösel kui arvasime, et valmis olime läksime siis kohale...ja täielik jama, ei mingeid kaunistusi ja tuli välja, et sound system ka ei tööta. Samad pizzad mis alati no ja baaris samad joogid. Passisime ja ajasime siis tunnikese juttu, kuni sound korda sai...olin juba päris õhinas, et oh kui lahe, saab mõnusat julujazzi või miskit kuulata, aga kus sa sellega "kallis " DJ mängis ikka oma igapäevaseid filipiinode lemmiklugusid. No ja ausalt öeldes olin väga pettunud....täiesti korraldamata pidu ja crew relations manager´i tegemata jäetud töö. Siis tuli küll kurb tunne peale ja tahtmine kodus olla.

Grand Turk (Turks and Caicos) 19 .12. 06

Hommikupoolikul oli umbes 3 tundi vaba aega. Ärkasin üles, viskasin bikiinid selga ja läksin välja, olin kuulnud, et Turks and Caicos pole just suurem asi koht, aga kui laevast välja astusin, ohohohooo….milline üllatus. 100 meetrit laevast oli rand, helesinine vesi ja valge liiv, super ilus. Ja mis veel parem, kohe sealsamas oli ka väike resort basseiniga. Kujutate ette, et eelistasin ookeanile basseini, aga see juhtus peamiselt sellepärst, et ei tahtnud end ülepeakaela soolaseks ja liivaseks teha, sest 2 tunni pärast oli vaja tööle minna. Basseini poole kallutas ka asjaolu, et seal oli swim in bar. Selleks, et baari saada pidi minema basseini ja kõndima või ujuma letini. Väga kift ja mis veel parem DJ tegi mulle ja Traceyle (laulja) 2. ringi joogid väljaJ. Hommikusöögiks järjekordselt Pina Colada, seekord küll ilma alkoholita.

Mr. And Mrs. Behr

Nüüd siis natuke eelmisest kruiisist ja reisijatest. Üldiselt tuleb vist mainida, et väga fun kruiis oli, vabad pöevad olid lahedad ja kliendid ka. Meie lemmik kliendid olid Barbara ja Otho. Umbes 45 aastased ja elavad Las Vegase lähedal. Nad tegid kaasa 2 kruiisi, ehk siis umbes 20 päeva. Selle aja jooksul suutsid nad kahe peale kokku SPAs kulutada 9000 dollarit ehk siis umbes 100 000 krooni. Hiljem kuulsin, et butiigis läks neil 60 000 dollarit…ma ei saa aru, mille peale seal nii palju isegi kulutada on, sest laeva butiik on üsna väike. Barbara sai vist miskid uued ehted. Raha rahaks, aga nad olid super lahedad kui välja arvata, et Otho oli väga flirtiv kõigi tüdrukutega. Kruiisi lõpus kutsusid nad meid kõiki endaga dringile ja show´d vaatama ja lõpuks baari diskole. Üldsegi mitte ninakad ja ülbed vaid super lahedad. Tegelevad kinnisvaraga ja on elus igasugust jama läbi teinud. Üks tüdrukutest teadis rääkida, et eelmisel aastal olid nad rahast lagedad, ma ei teagi, pean uurima kuidas nad järsku jälle nii rikkaks said:-D.
Üldse oli eelmine kruiis lahe, sest toredad ja nooremad(loe alla 60 aasta vanad) inimesed oli pardal. Üks minu klientidest oli monsjeur Gau. Käis päris mitu korda massaazis, elab Monacos ja Prantsusmaal ja Sveitsis. Praegu oli paar nädalat kruiisil, jõuludeks Prantsusmaale, siis 4ks kuuks suusatama ja siis ma ei teagi, uuele kruiisile ja tuleb Eestisse ka veel suvel. Ja ta pole igivana, 39 aastane…vahel lihtsalt mõtled, et kust sellised inimesed tulevad….

Suured kallid kõigile, kes mind Jouluajal meeles pidasid... kui päris aus olla, siis Jõuludel on ikka kõige parem kodus olla!

Kisub huvitavaks…

Nonii, vaatasin just, et eelmine sissekanne oli 25. novembril ja praegu on 12. detsembri õhtu, seega on viimane aeg oma tegemistest teada anda…..edaspidi proovin parem ja tublim olla ja iga nädal mõne rea kirja panna…nüüd siis üsna kaootiliselt sellest, mis vahepeal juhtunud on ja millistesse riikidesse juhtunud olen….

Üldiselt siis niipalju, et kuna olen siinsesse rütmi juba täielikult sisse elanud ja harjunud teiste reeglite järgi elama olen asjade seisuga üsna rahul.

Brasiilia pidu

…first things first…eelmisel nädalal oli crew´l brasiilia pidu. Ma pole päris kindel kes seda korraldasid või aus olles polnudki seal vist midagi erilist korraldada. No igatahes läksime crew baari ja erinevalt tavapärasest filipiinode hip-hopist oli seekord mõnus brasiilia bossanova ja latiino. Väga lõbus oli…ma olin üks vähestest, kes dress code´i järgis, kandsin brasiilia värvides lühikesi pükse ja T-särkiJ. Pidu algas kell 11.30 ja kui tavaliselt pannakse see baar enne kell 2 kinni, siis seekord olime seal umbes kolmeni, edasi läksime Matthiase kajutisse, kus pidu jätkus…lõpuks lõpetasime 11. dekil. See on avatud dekk, kõige ülemine…ja kui meri väga tuuline on, siis sinna eriti soovitatav minna ei ole, võib üle parda lennataJ. Aga enamikel juhtudel on see väga mõnus koht….ainuke variant laevast väljas ollaJ. Enivei, magama sain kell 5 ja tööle läksin kella 8.45ks, seega oli järgmine päev üsna jube!!! Aga see-eest üks korralik pidu üle pika pika aja. Aga jah alkoholiga on siin teised lood. Võib küll tarvitada, aga oma piiri peab väga täpselt teadma…kuna tavaliselt on väsimus üsna suur, siis piisab paarist koksist terveks õhtuks…ja no kui hommikul alkoholi pärast sisse magad ja manager teada saab, siis on täiesti kindel kingasaamineJ. Seda laevas ei näe, et inimesed öösel mööda koridori seinu käivad. See laev on nii pisike ka, et kõik teavad kõiki ja kui miski jamaga hakkama saad, siis on väga väike võimalus, et keegi sellest teada ei saa.

Living for the days off….

Viimasel ajal olen päris mitmel saarel natuke ringi vaadanud. Esimene, mis pähe tuleb on St Kitts. Väike ja üsna armas saar, veetsime Rootsi tüdruku Anna, inglase Donna ja ühe Rumeenia kuti Sabeéga põhimõtteliselt terve päeva rannas. Kõigepealt oli plaanis rannas kohvikus hommikust süüa…ma oleksin peaaegu oma kannatuse täiesti kaotanud, siinne teenindus on ülimegasuper aeglane. Kui keegi arvab, et meil Eestis mõnikord 20 minutit oodates teenindus aeglane on, siis siin on asjad ikka päris hullud. Läksime rannaäärsesse kohvikusse, olime 5kesi, kõigepealt tellisime joogid, et need saada võttis u 20 minutit, selleks, et oma omlett kätte saada ootasime umbes 45 minutit lisaks. Ja teenindajaid oli umbes 6 kliente kokku võib-olla 12. Kohalik elanikkond on üsna paksud, enamjaolt mustanahalised ja inglise keelt kõnelevad tüübid. Ma mõtlesin, et paksus arvatavasti tulebki liigutuste aeglusest, et nad lihtsalt ei jõua päeva jooksul eriti palju liigutada ja seega jääbki energia kulutamata:-D. Lõpuks õnnestus hommikusöök kätte saada, üsna maitsev oli, aga loomulikult võttis arve kohaletoimetamine ka 15 minutit. Seega jõudsime päevitama 2 tundi hiljem kui plaanisimeJ. Edasi lebotasin rannas, käisin paar korda ujumas, tõrjusin erinevaid müügimehi kõrvale, tegelikult üks vanamees suutis mulle jõulureggae plaadi pähe määrida. Suure lunimise peale lasin oma jalgadele rastapatsidega kohalikul „massööril” aaloega massaazi teha, üsna naljakas kogemus oli, sest see löga, mis aaloe seest välja tuleb on üsna jube…tunne see eest enam-vähem, siiski eelistan ilusat SPAd.

Key West

Key West on U.S.A kõige lõunapoolsem punkt, väike saar, mis asub Florida lõunatipu lähedal ja seega ka Kuubale üsna lähedal. Ma ei oleks kunagi arvanud, et esimene U.S.A sadam kuhu lähen nii ilus on, täielik paradiis pärast Kesk-Ameerika vahel mitte väga ilusaid sadamalinnu. Igatahes oli mul seal 3 vaba tundi, selle 3 tunni jooksul jõudsin shopata, Brianiga surfi poes käia(ta ostis surfilaua juhuks kui Austraalias peaks head surfi võimalused olemaJ, ei jõua enam oodata), söömas käia, laeva tagasi minna pesemas käia ja ennast tööks valmis panna. Oma ajaga ringikäimine on hoopis teine kui kodus.
Key Westis jalutades leidsin ühest pisikesest poest eestlannast poemüüja. Eesti tüdruk, kes vahelduva eduga seal elab ja siis vahepeal Eestis käib…päris lahe, ta rääkis, et seal pidavat veel eestlasi olema….poleks eriti kehv koht elamiseks. Ilus ja puhas ja rikas, aga mitte liiga ameerikalik. Ahjaa seal siis käisin üle nädalate jälle ühes normaalses poes, kus peale suveniiride ka miskit muud oli. Kõik oli väga odav, kahjuks oli aega vähe ja ostsin ainult mõned hädavajalikud pudid-padid…

Port Everglades

Key West´isT lahkudes siirdusime edasi Flordida lõunatippu Miamisse Port Everglades´i. Manager oli seekord ekstra lahke ja andis meile 2 tundi lõunaaega. Võtsime takso ja läksime randa. Ohoo….pikk, pikk rand justnagu baywatchis, palju inimesi, otse tee kõrval. Rand oli ok, mitte nii maaliline ja ilus kui väikestel saartel, aga see-eest oli seal palju rahvast…Ma hakkan juba vaikselt ära unustama, et lapsed on ka olemas ja no omavanuste inimeste nägemine oli ka üle pika aja päris cool. Laevale tagasi jõudmine oli väga napikas, pidime SPAs tööl olema kell 3, taksosse istusime 35 minutit varem, aga kuna sadamasse sisse minekuks on immigratsioon nii karm, siis olime järjekorras ja lõpuks jõudsime oma laeva 5 minutit enne töö algust. Seega käisin duśśi all, vahetasin riided, juuksed korda jne kokku umbes 7 minutiga:-D.

Guadeloupe (Iles de Saintes)

Guadeloupe oli minu jaoks täielik üllatus, teadsin, et see on prantsusekeelne, aga ei teadnud ometigi, et seal nii Prantsusmaa on. Astusin maale ja avastasin, et elu käib keset Kariibe eurodes ja rääkida saab ainult prantsuse keelt. Nagu muinasjutu saar, pisikesed majad, väikesed teed, autosid väga vähe, kohalikud sõidavad ratta või rolleriga, turistidele laenutatakse ka rollereid. Pisikesed poed, üritasin midagi dollarite eest osta, eriti nad ei viitsinud jamada, aga ühe tädi rääkisin ikka ära ja no üritasin oma nüüdseks juba olematust prantsuse keelest kõik mis võimalik välja pigistada….avez vous cette topp en bleu?
Igatahes on Guadeloupe koht, kuhu kunagi tagasi tahaks minna, väga vaikne ja chill……ma ei uskunudki, et maailmas veel selliseid kohti leidub.

Öö Barbadosel

Lõpuks jõuan siis ka eilsesse päeva. Kaua oodatud öö Barbadosel jõudis kohale, enne seda magasin kohe meelega end ilusti välja, et ikka peole välja veaks:-D. No igatahes overnight tähendab seda, et jõudsime eile hommikul Barbadosele ja ära läkisme alles just praegu, kell 12 öösel (väga naljakas oli nii kaua ühes kohas olla, kaks päeva peaaegu:-D). Meile tähendab overnight seda, et saab välja pidutsema minna ja kui ei taha ei pea terve öö laeva tulema…..paljud, kes hommikul kell 4 tööd alustasid ei läinud üldse magama. No igatahes eile õhtul pärast iga kruiisi lõpust suurpuhastust tegime end ilusaks ja läksime kohaliku lokaali, mille nimeks oli Harbour Lights(Rannaäärne klubi-baar). Kuna oli esmaspäeva õhtu siis olime väga üllatunud kui peale meie seal veel jube hulk noori kutte oli. Kui esimesega neist paar sõna juttu olin rääkinud, siis sain teada, et inglise merevägi on ka ööseks Barbadosele pidama jäänud. Õhtu lõppes sellega, et kell 3.30 öösel otsustasime 7kesi ujuma minna. Klubist välja, ümber maja nurga ja olimegi ookeanis. No ja siis laeva tagasi…uuh ja magama ja 4 tunni pärast tööle….õnneks oli embarkation day, mis tähendab, et uued inimesed tulevad pardale ja eriti palju tööd ei ole. Nüüd peaks magama minema, olen kirjutanud 4 lehekülge…aitab küll

Kõige parem päev siiani..väga väga POSH….St Barth(French Virgin Islands) 16.12.06

Täna olime St. Barth´is, mis on tuntud kui kuulsate ja rikaste eksklusiivne suvitussaar. Minul, Annal ja Donnal oli vaba päev. Hommikul kell 10 läksime välja, me ei olnud dock´ed, mis tähendab, et laev on sadamast veidike eemal ja maale saab väikese paadiga. Umbes 10 minutit sõitu ja astusin Kariibimere ühele kõige ilusamaks peetavale saarele, see on väga posh koht, prantsusekeelne kuulsuste puhkekeskus. Terve sadam oli täis luksusjahte, mitte mingisuguseid pealetükkivaid müügimehi, Luis Vuittoni ja Prada poed ümberringi. Saarel elab umbes 8000 inimest ja paljudel eurooplastel ja ameeriklastel on seal suvemajad. Ümbruskond on täiesti lummav...
Meie seadsime oma sammud Shell´i randa, jalutasime umbes 10 minutit ja olimegi kohal, pisike rand valge liivaga, mõnusalt kaljude vahel. Kohe rannas kohvik restoran, kust endale hommikusöögiks Pina Colada ostsinJ. Absoluutselt beautiful, mitte keegi ei ürita mingit aaloe massaazi ega teokarpidest kaelakeed pähe määrida. Kohale jõudes olime rannas meie ja veel umbes 5 inimest, päike siras….hiljem tulid veel mõned meeskonnaliikmed laevalt, kellel vaba päev juhtus olema, mängisime võrku, päevitasime, jõime kokteile….nii lõbus ja chill ei ole juba tükk aega olnud. Väga raske on uskuda, et tõesti seal olin, kindlasti tulen siia tagasi, aga siis juba oma jahigaJ. Laeva tagasiteel käisime creperie´s pannkooke söömas ja õhtuks jälle laeva tagasi….i wish that every day was like this.