Mereelu Kroonika
Saturday, January 27, 2007
Wednesday, January 24, 2007
Ecuador 24.01 2007
Täna oli üle üsna pika aja jälle vaba päev, olime Ecuadoris. Võtsime Anna ja Aliisiga pooleks päevaks taksojuhi. Esmalt sõitsime kaubanduskeskusesse, kuna pidin juukusrile, kelle fööni läbi põletasin uue ostma, aga sellist nagu vaja kahjuks ei leidnud. Hiljem jalutasime siinses üsna suures sadamalinnas ringi. Väga lõunaameerikalikult rüselev oli ja no veits must ka. Inimesed see-eest olid kiftid ja kuna see pole väga turistiderohke koht, siis olime koguaeg kõigi vaatevinklis, kuna näeme teistsugused välja. Käisime ka ühes pargis, kus suured sisalikud ringi jalutasid. Kui aus olla, siis üsna võigas oli see pilt. Aga tundus et keegi neid ei kartnud, me siis ka ei kartnud. Muidu polnud nagu suurt midagi väga erilist Ecuadoris:-D.
Täna oli üle üsna pika aja jälle vaba päev, olime Ecuadoris. Võtsime Anna ja Aliisiga pooleks päevaks taksojuhi. Esmalt sõitsime kaubanduskeskusesse, kuna pidin juukusrile, kelle fööni läbi põletasin uue ostma, aga sellist nagu vaja kahjuks ei leidnud. Hiljem jalutasime siinses üsna suures sadamalinnas ringi. Väga lõunaameerikalikult rüselev oli ja no veits must ka. Inimesed see-eest olid kiftid ja kuna see pole väga turistiderohke koht, siis olime koguaeg kõigi vaatevinklis, kuna näeme teistsugused välja. Käisime ka ühes pargis, kus suured sisalikud ringi jalutasid. Kui aus olla, siis üsna võigas oli see pilt. Aga tundus et keegi neid ei kartnud, me siis ka ei kartnud. Muidu polnud nagu suurt midagi väga erilist Ecuadoris:-D.
Läbi Panama kanali 22.01 2007
Oleme nüüdseks juba 2 päeva järjest merel olnud ja täna on siis kolmas. Hetkel suundume täna suundusime Kariibimerest läbi Panama kanali Vaiksesse ookeani ja ühtlasi läksime ka üle kontinentide joone Lõuna-Ameerikasse ja mingil hetkel homme ületame ekvaatori. Siis hakkab vesi kraanikausist teistpidi alla voolama ja inimesed pidavat ka lõunapoolkeral umbes kilo vähem kaaluma, nii et võtame kõik korraga kilo alla:).
Nüüd siis natuke Panama kanali läbimisest. Kui aus olla, siis ega ma enne sellest kanalist muud eriti ei teadnud kui et see on käsitsi kaevatud ja otsetee kariibimerest Vaiksesse ookeani. Muidu peaks Vaiksesse ookeani jõudmiseks mööda Atlandi ookeani ümber Lõuna-Ameerika tipu sõitma. Kanalit läbides võidab mitu tuhat kilomeetrit.
Panama kanal ehitati eelmise sajandi alguses, ehitamist alustasid prantslased ja lõpetasid ameeriklased aastal 1913. Nüüd siis veidi lähemalt sellest, kuidas sealne laevaliiklus käib. Kanali lähtele jõudes võtavad laevad ritta ja ootavad oma aega. Kuna kanal on umbes 25 meetrit merepinnast kõrgemal, siis lähevad laevad läbi nn. lukkude, kus nad aste astmelt vee üleslükkejõudu kasutades üles tõstetakse. Päris kift on vaadata kuidas laevad on peaaegu õhus. See on ainuke koht maailmas, kus laeva kapten juhtimise kohalikule piloodile üle annab. Meie piloot oli väääga sexy panamalane. See piloot juhendab ohvitseri, et laev üsna kitsast „ lukust” läbi manööverdada. Lukud läbitud ja laev tõstetud jõudsime järvele, kust edasi siis läbi Panama kanali Vaikse ookeani poole. Kanali läbimine võttis u 3 tundi. Õhtul siis jälle läbi lukkude (väravate), kus laev madalamale ookeani tasemele tagasi lastakse ja edasi juba Vaiksesse ookeani. Õhtul kell 9 istusin üleval 11. dekil, vasakule jäi 2 miljoni elanikuga Panama city ja ümber olid tuledes laevad ja ees laiutas Vaikne ookean, üsna eriline tunne tuli. Ja peab tunnistama, et ümber maailma kruiis on super lahe kogemus. Pidime just ükspäev 22. maini oma 22 vaba päeva ära valima. Uskuge või mitte, aga inimesed broneerivad maniküüri ja juuksuri aegu mai kuuni, seega on meil vaja teada, kes kuna tööl ja vaba on. Igatahes tean, et olen vaba: Valparaisos (Tsiili), Lihavõtte saarel(Tsiili), Papeetes (Prantsuse Polüneesias), Lautokas (Fiji saared), Aucklandis ja Wellingtonis (Uus-Meremaa), Sydneys, Townsvilles ja Darwinis (Austraalia), Singapuris, Phuketis (Tai), Cochin ja Mumbai (India), Fujairah ja Dubai (Araabia Ühend Emiraadid), Muscat (Oman), Safaga(Egiptus) Aqaba(Jordaania), Katakolon (Kreeka), Taormina (Sitsiilia), Poltu Qualtu (Sardiinia), Valencia (Hisp.), Lissabon (Portugal, Hamilton (Bermuda) ja lõpuks jõuame siis tagasi New Yorki, kus hirmsasti loodan natuke vaba aega saada. Vahepeal on kohti, kus ma laevalt maha ei saa ja hirmus palju merepäevi. Igaljuhul ei jõua ära oodata kuni uutesse kohtadesse jõuame.
Sunday, January 21, 2007
Thursday, January 18, 2007
BELIZE, 2007-01-18
Täna oli ümbermaailmakruiisi neljas päev ja minu vaba päev. Alguses ei oodanud sellest päevast absoluutselt mitte midagi, kõik kellega eile rääkisin ütlesid, et see on üsna mõttetu koht ja pole isegi ilusat randa kuhu minna. Aga hommikul oli kõik hoopis teisiti. Kuna Brian oli natuke organiseerimistööd teinud, siis kukkus tänane päev välja super hästi ja oli üks parimaid päevi üldse.. nüüd siis lähemalt. Kõigepealt sõitsime väikse paadiga laevalt maale. Siinne rannik on nii madal, et laevad eriti lähedale ei saa, seega siis paadiga. Edasi läksime Belize City lennujaama, piltidelt näete kui „hiiglama suur” see oli…. Sõitsime imepisikese lennukiga (6kesi mahtusime sisse) San Pedrosse, mis on lähedaloleva saare suurim linn-küla. 2 meist Brian ja Tina(crew relations manager) võtsid sukeldumisvarustuse, mina Chantal ja Anna snorgeldasime, kuna meil pole litsentsi. Igal juhul sõitsime edasi paadiga ja kahe kohaliku giidiga korallriffile. See on maailma suuruselt 2. riff. Kulgeb mööda Belize´i ja Mexico rannikut ja on umbes 300 km pikk. Snorgeldasime poolteist tundi ja veealune elu oli täiesti beautiful. Ma pole kunagi eriline sukeldumise või snorgeldamise fänn olnud, aga nüüd saan küll aru miks inimesed ikka uuesti ja uuesti vee alla kipuvad. Nägin igat värvi ja igasuguse suurusega kalu ja koralle. Hoidsin isegi haikala (sellist mis ei hammusta) käes. Super-super. Tagasi sõites oli lihtsalt hämmastus peal ja mõtlesin endamisi, et isegi kui sellel ümbermaailma kruiisil eriti palju raha ei teeni, siis kõik need kohad kui läheme on seda nii, nii väärt. Minu järgmine vaba päev on Ecuadoris, vahepeal oleme 5 päeva merel, millest ühe päevaga läbime Panama kanali. Ehk siis suundume Kariibimerest Vaiksesse ookeani.
Mis siis veel vahepeal juhtunud on…hmm, ei teagi, ahjaa algas ümbermaailmakruiis, mis kestab 4 kuud ja lõppeb 22. mail New Yorkis. Laeva 370st reisijast 160 jäävad laevale terveks 4ks kuuks, ülejäänud natuke vähemaks, kuuks või kaheks. Üldiselt tunduvad enamus reisijad üsna sõbralikud, aga eks ole näha kuipalju me neid SPAsse suudame meelitada. Alguse järgi tundub, et need, kes on kodus harjunud iga nädal massaaazis käima jätkavad ka nüüd, aga selge on see, et tööd on natuke vähem kui enne. Hea on see, et meie palgastruktuur muutus ja teenin ühe teenuse pealt 7.25 % rohkem kui enne. Aga siiski, kui vähegi tahtmist ja energiat, siis selleks, et tõeliselt raha teenida peaks minema ja järgmise lepingu kuskil mega suurel laeval töötama ja umbes 4 kuud 7 päevaseid kariibimere kruiise tegema. See on superigav ja jube töörügamine, aga see-eest teenimiseks parim, sest iga nädal on uued inimesed, kes on tulnud puhkusele raha raiskama ja kuna laev on koguaeg samades sadamates, siis ei viitsi ise enam eriti väljas käia ja raisata…nii et kui ma 5 kuu pärast veel täiesti tülgastunud ei ole, siis võtan ehk selle ette.
Täna oli ümbermaailmakruiisi neljas päev ja minu vaba päev. Alguses ei oodanud sellest päevast absoluutselt mitte midagi, kõik kellega eile rääkisin ütlesid, et see on üsna mõttetu koht ja pole isegi ilusat randa kuhu minna. Aga hommikul oli kõik hoopis teisiti. Kuna Brian oli natuke organiseerimistööd teinud, siis kukkus tänane päev välja super hästi ja oli üks parimaid päevi üldse.. nüüd siis lähemalt. Kõigepealt sõitsime väikse paadiga laevalt maale. Siinne rannik on nii madal, et laevad eriti lähedale ei saa, seega siis paadiga. Edasi läksime Belize City lennujaama, piltidelt näete kui „hiiglama suur” see oli…. Sõitsime imepisikese lennukiga (6kesi mahtusime sisse) San Pedrosse, mis on lähedaloleva saare suurim linn-küla. 2 meist Brian ja Tina(crew relations manager) võtsid sukeldumisvarustuse, mina Chantal ja Anna snorgeldasime, kuna meil pole litsentsi. Igal juhul sõitsime edasi paadiga ja kahe kohaliku giidiga korallriffile. See on maailma suuruselt 2. riff. Kulgeb mööda Belize´i ja Mexico rannikut ja on umbes 300 km pikk. Snorgeldasime poolteist tundi ja veealune elu oli täiesti beautiful. Ma pole kunagi eriline sukeldumise või snorgeldamise fänn olnud, aga nüüd saan küll aru miks inimesed ikka uuesti ja uuesti vee alla kipuvad. Nägin igat värvi ja igasuguse suurusega kalu ja koralle. Hoidsin isegi haikala (sellist mis ei hammusta) käes. Super-super. Tagasi sõites oli lihtsalt hämmastus peal ja mõtlesin endamisi, et isegi kui sellel ümbermaailma kruiisil eriti palju raha ei teeni, siis kõik need kohad kui läheme on seda nii, nii väärt. Minu järgmine vaba päev on Ecuadoris, vahepeal oleme 5 päeva merel, millest ühe päevaga läbime Panama kanali. Ehk siis suundume Kariibimerest Vaiksesse ookeani.
Mis siis veel vahepeal juhtunud on…hmm, ei teagi, ahjaa algas ümbermaailmakruiis, mis kestab 4 kuud ja lõppeb 22. mail New Yorkis. Laeva 370st reisijast 160 jäävad laevale terveks 4ks kuuks, ülejäänud natuke vähemaks, kuuks või kaheks. Üldiselt tunduvad enamus reisijad üsna sõbralikud, aga eks ole näha kuipalju me neid SPAsse suudame meelitada. Alguse järgi tundub, et need, kes on kodus harjunud iga nädal massaaazis käima jätkavad ka nüüd, aga selge on see, et tööd on natuke vähem kui enne. Hea on see, et meie palgastruktuur muutus ja teenin ühe teenuse pealt 7.25 % rohkem kui enne. Aga siiski, kui vähegi tahtmist ja energiat, siis selleks, et tõeliselt raha teenida peaks minema ja järgmise lepingu kuskil mega suurel laeval töötama ja umbes 4 kuud 7 päevaseid kariibimere kruiise tegema. See on superigav ja jube töörügamine, aga see-eest teenimiseks parim, sest iga nädal on uued inimesed, kes on tulnud puhkusele raha raiskama ja kuna laev on koguaeg samades sadamates, siis ei viitsi ise enam eriti väljas käia ja raisata…nii et kui ma 5 kuu pärast veel täiesti tülgastunud ei ole, siis võtan ehk selle ette.
Monday, January 15, 2007
ÜMBERMAAILMA KRUIISI ALGUS 15.01.2007 Fort Lauderdale, Florida
Täna kell 7 õhtul alustasime siis 4 kuust reisi ümber maailma. Päris kift, kuigi kui aus olla, siis ainult hetkeks oli eriline tunne, kõik on ju laeval ikka suhteliselt samamoodi. Kui mitte arvestada seda, et 350st reisijast 150 jäävad kogu 4ks kuuks pardale. Mõnedega neist hakakme arvatavasti üsna hästi läbi saama ja 22. mail kui lõpuks New York´i jõuame ja reis läbi saab on üsna kahju, siis on kindlasti ka mõned fruktid hulgas, keda silma otsaski ei salli....huvitav igal juhul.
Tegelikult on vahepeal veel igasugu huvitavaid asju juhtunud, nagu näiteks lebasin Guadeloup´is ühel väiksel saarel nimega Les Saintes täiesti juhuslikult Eesti tüdruku Triinu kõrval. Rand oli imeväike ja kogu see saar on ainult peopesa suurune. Ma poleka arvatavasti kunagi teadnudki, et ta on eestlane, kui ujumas üks prantsuse kutt poleks küsinud, et kuist ma pärit olem, ta oli nimelt selle tüdrukuga seal koos. Täiesti hullumeelne kokkusattumus oli see, sest see rand oli nii imepisike ja see tüdruk oli just Eestist sellele tüübile külla tulnud eelmisel päeval ja mis veel parem. Nad tulid just nende samade 2 tunni jooksul sinna kui mina seal olin, muidu olid nad teisel saarel....There is still 1 Estonian in every port!
Eile Key Wes´is U.S.As, olin suvalises suures poes, turismialast väljas ja minu kõrval rääkis üks naine oma pojaga eesti keelt. Nii naljakas oli,rääkisn nenedega nats, nad elavadki seal...Nii et olen viimase nädalöa jooksul eestlastega kokku jooksnud. Väga lahe!
Aga ok, nüüd on aeg magama minna. Kuna järgmisest segmendist on 15st päevast 9 merel, siis on mul rohkem kui küll aega siia sissekandeid teha, nii et oodake huviga.
Kallistan!
Täna kell 7 õhtul alustasime siis 4 kuust reisi ümber maailma. Päris kift, kuigi kui aus olla, siis ainult hetkeks oli eriline tunne, kõik on ju laeval ikka suhteliselt samamoodi. Kui mitte arvestada seda, et 350st reisijast 150 jäävad kogu 4ks kuuks pardale. Mõnedega neist hakakme arvatavasti üsna hästi läbi saama ja 22. mail kui lõpuks New York´i jõuame ja reis läbi saab on üsna kahju, siis on kindlasti ka mõned fruktid hulgas, keda silma otsaski ei salli....huvitav igal juhul.
Tegelikult on vahepeal veel igasugu huvitavaid asju juhtunud, nagu näiteks lebasin Guadeloup´is ühel väiksel saarel nimega Les Saintes täiesti juhuslikult Eesti tüdruku Triinu kõrval. Rand oli imeväike ja kogu see saar on ainult peopesa suurune. Ma poleka arvatavasti kunagi teadnudki, et ta on eestlane, kui ujumas üks prantsuse kutt poleks küsinud, et kuist ma pärit olem, ta oli nimelt selle tüdrukuga seal koos. Täiesti hullumeelne kokkusattumus oli see, sest see rand oli nii imepisike ja see tüdruk oli just Eestist sellele tüübile külla tulnud eelmisel päeval ja mis veel parem. Nad tulid just nende samade 2 tunni jooksul sinna kui mina seal olin, muidu olid nad teisel saarel....There is still 1 Estonian in every port!
Eile Key Wes´is U.S.As, olin suvalises suures poes, turismialast väljas ja minu kõrval rääkis üks naine oma pojaga eesti keelt. Nii naljakas oli,rääkisn nenedega nats, nad elavadki seal...Nii et olen viimase nädalöa jooksul eestlastega kokku jooksnud. Väga lahe!
Aga ok, nüüd on aeg magama minna. Kuna järgmisest segmendist on 15st päevast 9 merel, siis on mul rohkem kui küll aega siia sissekandeid teha, nii et oodake huviga.
Kallistan!
Thursday, January 04, 2007
1.Jaanuar, Tortola(British Virgin Islands, Briti Neitsisaared)
Ka ilus rand ja üldse väga ilus saar, mille keskel on mäed, kuna kõik kohad on 1. jaanuaril kinni, siis sõitsime kohaliku bussiga randa ja lesisime niisama.
Vasakult: Sharon(küünetehnik,shotlane), Ann-Marie,üks parimaid sõpru(iirlane, kosmeetik-massöör),mina, Kendra(juuksur, U.S.A).
Los Roques,Venezuela 28.12.06
Väike saar, mis on looduskaitse all, seega pole seal mitte mingit asustust, ainult rand, isegi laev ei saa kaldale, vaid peab ankrus olema kaugemal, maailma kõige ilusam ja perfektsem rand, mida näinud olen. Ja need pildid ei ole töödeldud, selline nägigi kõik välja, päris ausalt. Sealt ei saanud isegi midagi osta, sest pole yhtki poodi ega baari.Nüüd peate küll kadestama!
Jõuluruiiis, Main Bar(sinna minekuks peame küsima luba või läheme siis kui mõni reisija kutsub, mind kutsus Andrew)..Siin siis: Emilia,muidu tantsija, aga seekord lihtsalt reisija, Aliis(crew, ka massöör), David(reisija,switzerland,töötab panganduses,lahe tüüp),Andrew(reisija,Washington D.C, näitleja, superlux),mina ja David(inglane, töötab laevadel kui külalisesinaja ja on pianist, meie laeval käinud päris mitu korda). Nii noori reisijaid meil muidu naljalt ei leidu:-D, aga jõuludel reisitakse peredega ja seega on asjad teisiti.