Bali 25.03.07

Vahepeal käisin veel Bali saarel, mis oli väga väga huvitav kogemus. Alguses arvasin, et eks see üks ilus päevitamise saar ole, aga eksisin väga. Bali on Indoneesia saarestiku üks väheseid hinduismi järgivaid saari ja seega ka üsna erinev. Nende hinduism pole küll identne India usuga, aga siiski suuresti sarnane. Sellel saarel on meeletult palju templeid kui taksojuht alguses väitis, et neil on 700 templlit pidin peaaegu naerma hakkama ja temaga vaidlema, et mis ta valetab-õnneks sain sõnal sabast kinni ja kui natuke ringi olime sõitnud sain aru, et on vist tõesti 700. On olemas suured ja nn tähtsad templid ja siis on igal külal veel pisike ja vahel peredel ka. Templid on super ilusad, tõesti olin vaimustatud. Muidu on saar üsna vaene, kui laevalt maha astusin oli trobikond kaupmehi ja-naisi ümber ja mõtlesin et lämbun ära. Hind kukkus enamasti 15 dollarilt 2le. Füüsiliselt oli raske liikuda, sest nad lihtsalt olid igat pidi minu ümber. Meie laev oli teine kruiisilaev 2 aasta jooksul peale pommiplahvatust(ehk mäletate 2 aastat tagasi olis eal terrorirünnak kahes ööklubis) ja seega on nende äridel viimasel ajal kehvemini läinud. Kuigi kui sõitsime saare teisele poole, mis on tsiviliseeritum ja turistirohkem, siis seal sai rahulikult liikuda ja turiste oli ka üsna rohkesti. Üldiselt tundus päev nii lühike, sest jube palju oli näha ja kindlalt tahaks tagasi minna, sest ikkagi jäi veel palju nägemata. Üllatavalt palju huvitavat ajalugu ja kultuuri...ja no randa jälle ei jõudnud. Viimane kord kui rannas käisin oli vist 2 kuud tagasi. Homme oleme Taimaal, Phuketis ja mul on vaba päev, loodan et jõuan muu kõrvalt randa ka korraks, juhul kui ilus ilm on. Siin Indoneesias on jube palav aga nii niiske, et kohati on raske taluda, India pidi samasugune olema.

Mis siis veel huvitavat...meil on uus juuksur Charné, Lõuna-Aafrika vabariigist ja tema kaasmaalane Carol, kes on uus manager. Tunduvad mõlemad ok olevat. Uue manageriga on algul alati jama,s est uued reeglid ja tavaliselt algul liiga ranged, aga me juba töötame ta kallal. Tänasest tundub SPA jälle tegus olevat, ma pole juba 2 korda nii hullult töäöd teinud nagu täna, aga see on ainult hea. Singapuris kus olime üleeile oli suur vahetus, pooled inimesed laeval vahetusid, see on ka põhjus miks SPA business jälle ülespoole läheb. Singapuri kohta pole mul suurt muud öelda kui et ma eriti välja ei jõudnud,sest olin sel päeval tööl. Tundud lihtsalt suur linn. Teiste muljetest tean niipalju rääkida, et mitte midagi väga erilist, suur ja puhas ja loomulikult super koht elektroonika ostmiseks. Samas kurjad keeled räägivad, et kvaliteet pole hea, et parem oleks osta Dubaist. Ei tea, mul ei olnud midagi väga vaja ja üllatavalt polnud ka väga pettunud et linnaga tutvuda ei saanud. Ma usun et homne Taimaa on huvitavam ja Dubai ja India on mõlemad veel tulemas...

Sydney overnight...(kell 10pm 13.03.07). See "maja" on mu praegune kodu:)

Olen mitu korda üritanud pilte üles panna, aga lihtsalt ei saa, see lehekülge i lase ja siis on ühendus kehv. Ühe pildi miskipärast sain panna, nii et ärge öelge, et ma pole proovinud, olen väsinud proovimast:(.
Aga selline nagu ülaloleval pildil oli Sydneys. See on meie laev ja teine õhtu Sydneys. Ühel pool laeva oli city, vastas ooperimaja, mida hetkel näha pole ja siis mitte eriti kaugel suur Sydney sild. Väga väga ilus oli.

Melbourn

Hayman Island 16.03 (Ikka Austraalia)

Tana oleme sis Hayman' i saarel, mis on Whitsunday saarte grupi yks saar. Koik siinsed ymberkaudsed saared on tegelikult uppunud maed. Enne eelmist jaaaega oli see maestik yhendatud maismaaga ja seega mandri osa. Jaa sulamisel tekkinud vesi ujutas magedevahelised orud yle ja tekitas 74st saarest koosneva saarestiku, millest ainult 7 on ehitatud kuurortsaarteks. Koik saared kuuluvad Great Barrier Reef' i (maailma suuurim korall riff) koosseisu ja asustamata saared on looduskaitse all.

Esimene eurooplane, kes siia joudis oli loomulikult jarjekordselt Kapten Cook, kes seilas Austraalai idarannikul aastal 1770.

Praeguseks on Haymani saar erasaar, millele minek on kallis ja seega kui mul oleks tana vaba paev, siis peaksin kaldale minekuks maksma 100 AUD ehk siis umbes 950.- EEK. Seda on yhe jarjekordse saare kylastamiseks ysna palju, kuigi selle raha eest saaksin klasutada kuurorti kompleksi ja saaksin ka joogi ja miskit akki veel. Igatahes on see esimene koht, kus kaldale minekuks raha peaks maksma. Lahen hoopis 11. dekile paevitama lounapausil, polegi tykkaega paikest votnud, toesti mitu mitu nadalat juba, kuna Uus- meremaa oli jahe ja Austraalia on ka alles viimasel paaril paeval kuumaks lainud. Yldse on kuidagi naljakas pidevalt erinevates kliimavootmetes ja ajatsoonides olla. Koguaeg on paeva pikkus erinev, sest naiteks ekvaatori lahedal loojub ja touseb paike aasta labi yhel ja samal ajal. Seega laheb umbes kell 6 ohtul kott pimedaks, kuigi valjas on 35 kraadi kuuma. Eestist tulnule on see ysna imelik. Paar tuhat kilomeetrit lounasse minnes, aga on neil siin suvi ja paevad on pikad, justnagu meil suvel. Siis keerame veel pidevalt kella, ohuniiskuse muutused on ysna suured ja no vahel koigutab laev ka veel:-D.

Ok. aitab nyyd kyll, varsti on louna aeg kaes. Veel yks suur uudis, Gabor, meie manager otsustas, et jatab meid maha ja laheb minema, seega tuleb juba Darwinis, mis on 5 paeva parast uus manager ja Singapuris (28. marts) laheb Gabor ara. Jube jama, sest uus on alguses alati raske, teda peab tykk aega tootlema ja tema peab meid tundma oppima jne. Eks naeme, vaga loodame et on ok tsikk. Miks Gabor ara laheb? Selleparast, et tema jaoks ei ole siin enam mitte midagi, ta on koikides kohtades kuhu peale Austraaliat laheme mitu korda kainud, raha me praegu eriti ei teeni, kuna inimesi jaab maailmakruiisi lopus jarjest vahemaks. Ja loppude lopuks on ta laevadest juba nats tydinud, mainimata ei saa ka jatta Steineri(kompanii mille heaks totame) korraldatud jama(sellesse pikemalt ei viitsi syybida).

AUSTRAALIA

Melbourne 09.03 2007

4 üsna kõigutavat päeva merel üle elatud jõudsime lõpuks Kodus ja Võõrsil sünnimaale. Tasmaania meri oli meie vastu üldiselt üsna pehme, väljaarvatud viimane päev, kui öösel hästi magada ei saanud, sest veeresin voodi ühest äärest teise ja kui hommikul tööle läksin, siis olid kõik asjad mööda põrandat laiali. Üldiselt on nii, et kui ilmaennustus kehv on, siis peame SPAs kõik kindlustama-tõstma asjad põrandale, igasugused pudelid ja purgid rätikusse ja kraanikaussi. Vaateakendelt väljapanekud alla võtma.
Aga nüüd siis natuke Melbournist. Olin vaba 4 tundi ja kui aus olla, siis selle ajaga saab suurest 3,5 miljoni elanikuga linna ainult natukene nuusutada. Aga enivei olin väga üllatunud, puhas, roheline, modernne…super head hinnad võrreldes Uus-meremaaga, kus on üsna kallis. Arvatavasti on seal kallis sellepärast, et nad ise ei tooda väga palju ja inport ükskõik kust on kauge ja kallis. Aga Melbourn jah, jättis tol hetkel väga hea mulje. Praegu ei ole kahjuks enam sellist vaimustust, kuna eile lahkusime Sydneyst ja Sydney, millest kohe kohe kirjutan on lihtsalt nii ilus!
Mõtlen siin, et kas Melbournis minuga midagi väga erilist ka juhtus, aga ei tulegi nagu praegu ette…midagi huvitavat…mm…see on Austraalia moepealinn(Austraalia on üldse kingamaa…nii palju ilusaid kingi ja üsna odavad), seal on peetud Olümpiamänge. Kui ma ei eksi, siis esimesed Euroopa mandrilt väljas peetud olümpiamängud toimusid Melbournis(vist?).


Sydney 11-13.03 2007

Kuigi olen üsna väsinud mõtlesin et kirjutan kohe-kohe, sest mälestused veel igati värsked ja siinkohal tahaks küll kõiki, kes Sydneys käinud ei ole natuke kadedaks teha:). Siiani on eelnevad 2 päeva kui mitte kõrgpunkt, siis kindlasti parimate elamuste reas möödunud 4 ja poole kuu jooksul.

11. märtsi hommikul ajasin end voodist välja kell 6 hommikul, sest 5.30 jõudsime Sydney sadamavetesse ja kell 6 seilasime juba täiesti linna. Hommikuti sadamatesse jõudmine on alati mega ilus, aga Sydneysse jõudmine maha magada oleks olnud täielik kuritegu. Osad otud siiski ei vaevunud vaatama tulla... Läksime üles 11. dekile, kuhu oli orgunnitud kohvi ja saiakesi ja lihtsalt ahhetasime ja no üritasime seda tunnet fotoaparaati salvestada. Näha eemalt kuidas päike tõuseb ja linn ooperimaja taustal järjest ärkab ja tuledesse läheb oli nii superluks. Siis ma veel ei teadnud, et meie laev „pargib” end ooperimaja ja suure Sydney silla vahele, ehk siis absoluutselt kesklinna. Ooperimaja oli linnulennult ehk 200 meetri kaugusel, kui läbi terminalihoone ja ümber kohvikunurkade jalutada, siis ehk 500 meetri kaugusel. Lihtsalt uskumatu. Suured kruiisilaevad selles sadamas väga ei peatu, sest see on kallis ja suured laevad ei mahu sinna. Igatahes oli väga eriline tunne. Esimesel päeval töötasin, seega sain laevast välja alles õhtul, aga siiski oli naljakas jalutada välisdekil ja nautida miljonivaadet…vasakul ooperimaja, otse ees city, paremal Sydney Bridge ja seljatag lahesopiline Sydney.
Õhtul oli esialgu plaan klubitama minna ja sõitsimegi väikse seltskonnaga Kings Crossi, mis on ööelu kant, jalutasiem veic ringi, tegime paaris pubis moned dringid ja jõudsime otsusele, et tegelikult ei taha seda Sydney ööd kuskil suitsuses baaris või klubis veeta, kuna nad igal pool üsna sarnased kipuvad olema, vaid tahaks hoopis öises kesklinnas ja ooperimaja ümber ringi uidata. Igati õige otsus sai tehtud….jõudsin laeva tagsi kell 4 öösel….
Järgmine päev oli vaba ja läksin kell 9.30 välja linna avastama. Hommikupooliku veetsin Kendraga, kõigepealt käisime väikse jahiga tunniajasel ekskursioonil ja nägime vettmööda erinevaid linnaosi, edasi seadsime sammud Sydney skytoweri (vaatetorni) poole, mis on siinne kõrgeim ehitis-305m kõrge. Passisime sealset vaadet vist oma tunnikese ja kui alla tulime avastasime et kell on alles 2 ja juba on nii palju tehtud-nähtud. Edasi snorgeldasin linnas omaette ringi, vahepeal käisin koraks laeval, sest drill oli. Õhtul külastasin Robiga casinot(minu mänguoskus on 0), seega olin pealtvaataja ja ühesõnaga oli kylastus üsna lühike, sest leppisime kokku, et oleme seal anult niikaua, kui tal 20 dollarit otsas on, õnneks ei võtnud väga kaua aega:). Laeval oli külalistele korraldatud veel üks üllatus, kell 9.45 õhtul oli laeva kõrval ja ooperimaja ees ilutulestik, mida siis enamus reisijaid laevalt vaatasid. Mina ja Rob läksime täpselt veeäärsesse baari vaatega laevale ja ooperimajale ja vaatasime seda ilustulestikku veini juues. Lihtsalt nii chill ja mõnus oli, sellel hetkel ei lugenud küll ükski vastikult igav või raske hetk. Elu oli nii ilus….
Kell 12 öösel olime tagasi laevas ja kell 1 hommikul lahkusime Sydneyst.
Täna olime Newcastleś, mis onlihtsalt väike linn, edasi 2 päeva merel 3 sadamas , 2 merel, Darwin ja siis juba Bali saare poole!

Oeh, loodetavasti suutsin kuidagi oma hämmastuse edasi anda….Pilte on ka, aga pole olnud aega ega mahti ilusaid välja pookida, seeda tuleb sellega veel natuke oodata,sest praegu on vaja minna ja magada ja veel eilse peale mõelda ja sellest tundest nii palju kui võimalik välja imeda. Ahjaa…üks asi veel Aliis kohtas ühes väikses Sydney poes oma paariaastatagust parimat sõpra, kellega kaotas kontakti kuna mõlemad läksid Eestist ära. Kummalgi polnud aimugi, et nad Austraalias on…kui väike võib maailm olla. Ma loodan, et ma kedagi teist Balil või Mumbais kohtan:-D.

Auckland (by Greg)

UUS MEREMAA-Imelikult kodune tunne

Auckland
Algusest peale…
Esimene Uus-Meremaa sadam, kuhu 4 päeva tagasi jõudsime oli Auckland. Auckland on selle maalapi suurim linn, seal elab üle miljoni elaniku ja kogu maa rahvastikust umbes neljandik. Nii mõnus oli üle pika aja „maalt” linna jõuda, eelmine kord, pärast kõiki neid saari tekkis jälle tsiviliseeritud tunneJ. Uus-Meremaa on nii kodune, ma poleks ilmaski uskunud, et kõige kaugemal kodust nii hea tunne võib tekkida. olin pool päeva vaba, jalutasime linnas, käisime telemasti tornis ja ühesõnaga midagi väga erilist korda ei saatnud. Ahjaa, väga head kohvi jõime, kohalikuld ütlevad, et siin ei ole võimalik saada halba kohvi, kiwi´de värkJ. Aktsendiga olen ka juba harjunud. Üks natuke eriline kogemus siiski oli, käisime Robi ja Kendraga Ice-Baris, mis oli Lenini baari kõrvalJ. Ice-Bar tähenads siis seda, et kogu baar oli jääst tehtud. Sissepääsu ja ühe joogi eest maksin 21 Uus-Meremaa dollarit, mis on siis arvatavasti umbes 150 krooni. Temperatuur oli -5 kraadi ja enne sisse minekut saime saapad, jope ja kindad ka….muahh, kift.

Wellington
Edasi seilasime ikka Uus-Mermaa vetes ja eilne vaba päev möödus Wellingtonis, mis on Uus-Meremaa pealinn. Kunagi oli pealinnaks Auckland, aga nüüd juba päris tükk aega Wellington. Ma ei suudagi vist päris sõnadesse panna kui mõnusalt soe ja kodune tunne oli Wellingtonis. See on täiesti paraja suurusega(300 000 elanikku) mereäärne linn, üsna euroopapärane ja kuidagi chill. Hommikul käisin city highlights tuuril, seega nägin ära peamised vaatamisväärsused ja sain linnaga tuttavaks. Peale lõunat kammisime Ann-Mariega linnas oma pead ringi. Kõik siinsed mereäärsed linnad on nii nii mega ilusad, rannik on mägine ja kõik on puhas. Kui Wellingtoni ei oleks Eestist nii kaugel, siis tuleksin siia raudselt elama. Ei saa ka mainimata jätta, et inimesed on abivalmid ja sõbralikud….umbes kolmas või neljas koht 4 kuu jooksul, kust tõesti ei taha lahkuda. Vaatasin eile õhtul Kendra pilte, ta käis ekskursioonil hülgeid vaatamas…. pildid on lihtsalt super ilusad.
Edasine teekond viis Napier´i, Littletowni, Christchurc´i ja Dunedin´i- kõik omamoodi armsad linnad. Viimane Uus-M. sadam, kuhu pidime minema oli Stewart´i saar, aga kuna eelmisel õhtul tulnud ilmaennustus lubas sinnakanti väga kehva ja tormist ilma, siis muudeti graafikut ja tühistati see sadam. Sõitsime hoopis teistpidi ümber Uus-M. ja asusime kohe Austraalia poole teele. Nii et 4 päeva merel on ees…ja mitte ainult merel vaid Tasmaania merel, mis on üks karmimaid maailmas….lodetavasti väga hulluks ei lähe.